Lapsed vajavad rohkem liikumist kui täiskasvanud
Üks isa tõi oma 12-aastase poja minu juurde trenni. Üliasjalik kutt! Viisakas ja küsis küsimusi, et asjadest aru saada. Olgu see seotud toitumise või trenniga.
Aga ühel päeval helistas isa “Kuule, sa võiksid Markusele öelda, et ta peaks rohkem ka iseseisvalt liikuma” Tore muidugi, et isa saab vähemalt aru keha liigutamise olulisusest.
Kuid isa, kes valutab selga ja ise töövälisel ajal ennast piisavalt ei liiguta ehk eeskuju ei näita, soovib, et mina teeksin kord nädalas pojaga kohtudes selgeks, et nüüd, 10 aastat pärast lebotamist peab poeg siis rohkem liikuma hakkama, mitte arvutis passima.
Ma igaks juhuks ütlen, et esimestel kordadel, kui isa pojaga jõusaali kaasa tuli, näitasin ühte väga head harjutust alaselja tugevdamiseks. Selle abil on alaseljavaludest lahti saanud väga paljud minu mentiid, aga ka ma ise. Kuid see isa otsustas hoopis aknalaual istuda ja telefonis toksida.
Aga tagasi selle telefonikõne juurde. Selgitasin, et kui täiskasvanul tuleb tervisele piisava kasu saamiseks koguda iga päev keskmiselt 45 minutit pulsi tõstmist keskmisele intensiivsusele, siis lapsed ja noored vajavad lausa 60 minutit.
Vot, ning kui isa ja poeg nüüd koos kõikidel päevadel liiguksid, jääks poisil iga päev puudu vaid 15 minutit ja nädalas umbes 1,5 tundi, mille saaks kätte ka kehalisest kasvatusest ja väljas rattaga sõitmisest (poiss sai sünnipäevaks uue ratta).
Öelda “Sina mine liigu, ma senikaua vaatan diivanil telerit” lihtsalt ei toimi.
Eesti Tervisemuuseumi podcastis räägib psühholoog Andero Teras muuhulgas sellest, kas ja kuidas julgustada lähedasi rohkem liigutama?
Ütlen ausalt, et ka kõik need 48 minutit on lihtsalt kuldne!
Kui ma saaksin panna kokku koondise vähese liikumise ja liigse kehakaaluga seotud probleemide lahendamiseks, siis Andero Teras oleks seal kindlasti põhikoosseisus!
Talis Tobreluts