9 põhjust, miks regulaarselt kõndida

Kehaline inaktiivsus on samasugune haiguste tekke riskifaktor nagu suitsetamine ja rasvumine. Seega, kui sa soovid olla terve, tuleb lisaks tasakaalustatult toitumisele ka liikuda. Kuna järjest rohkem istutakse nii kodus kui ka tööl, peab järjest rohkem teadlikult liikuma. 

USA teadlased on väidavad, et 50 aastaga on päevane tööga seotud energiakulutus vähenenud rohkem kui 100 kcal võrra ja see võib olla keskmise kehamassi juurdekasvu põhjuseks. 

Arvestades, kui lihtsalt on võimalik endale 100 kcal toiduna sisse süüa (1 banaan, 18 g kartulikrõpsu, 1 amps Snickersit, 12 pähklit), siis on kehamassi suurenemise taga peamiselt siiski üleliigne toiduenergia.

Kui sa sööd päevas rohkem toiduenergiat kui kulutad, paneb keha selle sahvrisse ehk keharasvana kuhu iganes – sa ei saa valida, kas see läheb kõhule, kätele või jalgadele. 

100 kcali kulutamiseks tuleb aga kõndida umbes pool tundi. Liigne kehamassi tõus on riskifaktoriks paljudele haigustele. 

9 põhjust, miks kõndida regulaarselt

• vähendab väsimusetunnet
• vähendab ülekaalu ja rasvumist
• vähendab halba unekvaliteeti
• vähendab 2. tüüpi diabeeti haigestumise riski
• vähendab haigestumist levinumatesse vähkkasvajatesse
• väheneb risk haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse
• vähendab ärevuse sümptomeid
• vähendab depressiooniriski
• vähendab vaskulaarse dementsuse riski

Ilmselgelt võiks seda nimekirja pikendada, aga üks on kindel – regulaarne kõndimine teeb õnnelikuks! Kui sa oled haige ja väsinud, siis on see ju õnnelikkusele väga halb vundament. 

Probleemi juured 

Ülaltoodus ei ole ilmselgelt midagi uut. Eesti toitumis- ja liikumissoovitused ning allolevad uuringud on avalikult internetis kättesaadavad, Tervise Arengu Instituut toodab kõikvõimalikke materjale ning teeb kampaaniaid. 

Samas on iga 2. täiskasvanu ja iga 3. laps Eestis ülekaaluline või rasvunud. Need näitajad on ajas vaid kasvanud, sellises olukorras laste arv on eelneva 20 aasta jooksul lausa kolmekordistunud. 

Milles asi? Põhjus peitub inimeses ning tema teadmistes, harjumustes ja motivatsioonis. Uute positiivsete harjumuste tekkimine võtab nädalaid või isegi kuid ning asjade edasi lükkamine koos vabanduste otsimisega tuleb inimestel väga hästi välja. Tean omast käest, olin ju 5 aastat tagasi rasvunud, lähenemas 100 kg klubisse. 🙂

Lahendus

Tervise Arengu Instituudi koostatud liikumissoovituste järgi peaksid täiskasvanud iga nädal aktiivselt liikuma, näiteks kõndima 150 minutit keskmise intensiivsusega, mis tähendab kõnni puhul reibast tempot 4-7 km/h.

Oma tervislikku elustiili alustasin septembris 2014 just kõndimisega, tegin seda vähemalt 3 korda nädalas ja korraga umbes 1 tund ning nüüd kutsun sindki koos endaga kõndima. Et saaksid kiiremini ja efektiivsemalt rajale.

Aga lisaks kõndimisele ja jooksmisele peavad Eesti liikumissoovituste järgi 2-3 korda nädalas jõutrenni tegema praktiliselt kõik inimesed – lapsed, noorukid, täiskasvanud, eakad, ülekaalulised ja rasvunud.

Selleks on mitmeid mooduseid – minna jõusaali või teha kodus, kasutada lisaraskusi või oma keharaskust. Aga alustuseks, nii nagu kõikide treeningute puhul, tuleb aga esmalt konsulteerida eksperdiga, et treenija ennast ei vigastaks, üle ei koormaks ning saavutaks soovitud tulemuse!

Kasutatud kirjandus

Pitsi, T. et al. Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015. Tervise Arengu Instituut. Tallinn, 2017

Owen N, Healy GN, Matthews CE, Dunstan DW. Too much sitting: the population health science of sedentary behavior. Exerc Sport Sci Rev, 2010;38(3): 105–113 23. 

Inoue S, Sugiyama T, Takamiya T, Oka K, Owen N, Shimomitsu T. Television viewing time is associatedwith overweight/obesity among older adults, independent of meeting physical activity and healthguidelines. J Epidemiol, 2012;22(1): 50–56 

Church, T.S., Thomas, D.M., Tudor-Locke, C., Katzmarzyk, P.T.,, Earnest, C.P., Rodarte, R.Q., et al. Trends over 5 decades in U.S. occupation-related physical activity and their associations with obesity. PLoS One, 2011;6(5): e19657

 

Talis Tobreluts