Kas kaalulangus on hormoonidest kinni?
Paljud inimesed ütlevad: “Ma ei saa kaalust alla, sest asi on hormoonides.” Aga kas see on tõsi või pigem ettekääne?
Meie kehas on üle 50 hormooni. Neist mitmed mängivad kehakaalu reguleerimisel rolli, kuid enamikul juhtudel ei ole need peamine põhjus, miks kaal ei lange.
Selles artiklis selgitan võimalikult lihtsas keeles, kuidas hormoonid mõjutavad söögiisu, ainevahetust ja rasvapõletust ning toon välja, millal on tegemist müüdi ja millal tegeliku takistusega.
Kuidas hormoonid mõjutavad kehakaalu?
Hormoonid on meie keha “sõnumikandjad”, mis reguleerivad kõike alates söögiisust kuni rasvapõletuseni. Siin on mõned võtmehormoonid, mis mõjutavad kehakaalu:
🔹 Leptiin – küllastushormoon
Leptiin ütleb ajule, et oleme söönud piisavalt ja peaksime lõpetama. Probleem tekib siis, kui inimene on ülekaaluline ja tekib leptiiniresistentsus – aju ei reageeri enam leptiinile korralikult ning inimene tunneb pidevalt nälga.
🔹 Greliin – näljahormoon
Greliin ütleb kehale, et on aeg süüa. Kui inimene on kaloripuuduses, tõuseb greliini tase, mistõttu võib pidevalt tekkida isu.
🔹 Insuliin – veresuhkru regulaator
Insuliin aitab kehal kasutada ja talletada energiat. Kui insuliinitase on pidevalt kõrge (nt palju magusa ja süsivesikuterikka toidu tõttu), võib see viia insuliiniresistentsuseni, mis muudab rasvapõletuse raskemaks.
🔹 Kortisool – stressihormoon
Kui oleme stressis, toodab keha rohkem kortisooli, mis võib suurendada söögiisu ja põhjustada rasva kogunemist kõhupiirkonda.
🔹 Kilpnäärmehormoonid – ainevahetuse kiirendajad
Kui kilpnäärme alatalitlus (hüpotüreoidism) aeglustab ainevahetust, võib see muuta kaalulanguse raskemaks. Samas ei tee see seda võimatuks.
Müüdid vs. tegelikkus
🚫 Müüt: “Mul on hormonaalne tasakaalutus, seega ei saa kaalust alla võtta.”
✅ Tegelikkus: Enamikul inimestel ei ole tõsiseid hormonaalseid häireid. Toitumise, trenni ja elustiili muutustega saab enamik hormonaalseid takistusi leevendada.
🚫 Müüt: “Kui insuliin on kõrge, ei saa rasva põletada.”
✅ Tegelikkus: Kõrge insuliinitase võib rasvapõletust aeglustada, kuid kui inimene on kaloridefitsiidis, toimub rasvapõletus ikkagi.
🚫 Müüt: “Kilpnäärme alatalitlus teeb kaalulanguse võimatuks.”
✅ Tegelikkus: Hüpotüreoidism võib ainevahetust aeglustada, kuid see ei peata kaalulangust, kui kaloritarbimine on madalam kui energiakulu.
🚫 Müüt: “Stressi tõttu ei saa ma kaalust alla võtta.”
✅ Tegelikkus: Kortisool võib suurendada söögiisu, kuid kui kalorid on kontrolli all, toimub kaalulangus ikkagi.
Kuidas hormoone tasakaalustada ja kaalulangust toetada?
✅ Söö valgurikkaid toite. Valk aitab hoida söögiisu kontrolli all ja vähendab greliini taset.
✅ Tee jõutreeningut ja kardiot. Füüsiline aktiivsus aitab parandada insuliinitundlikkust ja toetab ainevahetust.
✅ Vähenda stressi. Jooga, hingamisharjutused ja piisav uni aitavad hoida kortisoolitaset kontrolli all.
✅ Söö kiudainerikast toitu. Köögiviljad ja täisteratooted aitavad stabiliseerida veresuhkrut.
✅ Ära unusta und. Halvasti magades tõuseb greliini tase ja langeb leptiini tase, mis muudab näljatunde tugevamaks.
Kokkuvõte
Hormoonid mängivad kehakaalu langetamises rolli, kuid need ei ole kõikvõimsad takistajad. Kui hormonaalne tasakaal on häiritud, võib kaalulangus olla keerulisem, kuid mitte võimatu.
Õige toitumise, treeningu ja elustiilimuutustega saab enamik inimesi oma hormoone toetada ja edukalt kaalust alla võtta.
Kui tunned, et sinu kaalulangus on tõesti takistatud, võib olla mõistlik teha vereanalüüsid ja konsulteerida spetsialistiga. Aga enamasti on parim lahendus hoopis järjepidevus tervisliku eluviisiga, mitte hormonaalsetele vabandustele lootmine! 😉
Nüüd, kui keegi sinu tuttavatest soovib kaalu langetada, aga keeldub tegelemast heade harjumuste loomisega:
- kvaliteetse une
- regulaare treeningu
- tasakaalus toitumise tagamiseks
Siis saada talle allolev nimekiri hormoonidest ja küsi, millised hormoonid teda siis segavad? Ja kuidas täpsemalt?
1️⃣ Ajuripatsi hormoonid 🧠
🔹 Kasvuhormoon (GH) – stimuleerib kasvu ja lihaste arengut
🔹 Adrenokortikotroopne hormoon (ACTH) – aktiveerib neerupealiseid tootma kortisooli
🔹 Kilpnääret stimuleeriv hormoon (TSH) – reguleerib kilpnäärme tööd
🔹 Luteiniseeriv hormoon (LH) – stimuleerib ovulatsiooni ja testosterooni tootmist
🔹 Folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) – reguleerib sperma ja munarakkude tootmist
🔹 Prolaktiin (PRL) – kontrollib piimatootmist naistel pärast sünnitust
🔹 Oksütotsiin – seotud sünnituse, imetamise ja emotsionaalse sideme loomisega
🔹 Antidiureetiline hormoon (ADH, vasopressiin) – kontrollib veetasakaalu ja vererõhku
🔹 Endorfiinid – “õnnehormoonid”, mis vähendavad valu ja suurendavad heaolutunnet
2️⃣ Kilpnäärme ja kõrvalkilpnäärme hormoonid 🦋
🔹 Türoksiin (T4) ja trijodotüroniin (T3) – reguleerivad ainevahetust ja kehatemperatuuri
🔹 Kaltsitoniin – aitab langetada vere kaltsiumitaset
🔹 Parathormoon (PTH) – reguleerib kaltsiumi ja fosfori taset veres
3️⃣ Neerupealiste hormoonid 🔥
🔹 Kortisool – stressihormoon, mis reguleerib põletikku, vererõhku ja energiataset
🔹 Adrenaliin ja noradrenaliin – valmistavad keha ette “võitle-või-põgene” reaktsiooniks
🔹 Aldosteroon – reguleerib vererõhku ja elektrolüütide tasakaalu
🔹 Dehüdroepiandrosteroon (DHEA) – mõjutab suguhormoonide tootmist ja lihasmassi
🔹 Pregnenoloon – suguhormoonide eelkäija, osaleb stressi ja mälu reguleerimises
4️⃣ Suguorganite hormoonid 👫
🔹 Östrogeen – vastutab naiste reproduktiivtervise ja sekundaarsete sugutunnuste eest
🔹 Progesteroon – valmistab emaka ette raseduseks
🔹 Testosteroon – mõjutab lihaskasvu, libiidot ja energiataset nii meestel kui naistel
🔹 Inhibiin – reguleerib FSH taset, mõjutades munasarjade ja munandite funktsiooni
🔹 Relaksiin – aitab raseduse ajal pehmeid kudesid lõdvestada, et sünnitus oleks kergem
🔹 Androstendioon – testosterooni ja östrogeeni eelkäija
5️⃣ Kõhunäärme hormoonid 🍽
🔹 Insuliin – aitab alandada veresuhkru taset, aidates glükoosi rakkudesse viia
🔹 Glükagoon – tõstab veresuhkrut, vabastades maksa glükoosivarusid
🔹 Somatostatiin – reguleerib insuliini ja glükagooni tasakaalu
🔹 Pankrease polüpeptiid (PP) – aitab seedimist ja mõjutab söögiisu
🔹 Amüliin – aeglustab seedimist ja vähendab söögiisu
6️⃣ Seedimise ja ainevahetuse hormoonid 🍔
🔹 Ghrelin – näljahormoon, mis stimuleerib söögiisu
🔹 Leptiin – küllastushormoon, mis vähendab söögiisu
🔹 Koletsüstokiniin (CCK) – toetab seedimist ja vähendab söögiisu
🔹 GIP (glükoosist sõltuv insulinotroopne polüpeptiid) – stimuleerib insuliini tootmist
🔹 GLP-1 (glükagoonilaadne peptiid-1) – reguleerib insuliini ja söögiisu
🔹 Motiliin – soodustab soolestiku motoorikat
🔹 Sekretiin – reguleerib maohapete ja pankrease ensüümide tootmist
🔹 Enteroglukagoon – reguleerib seedimise kiirust
7️⃣ Muud olulised hormoonid 🔄
🔹 Melatoniin – reguleerib une-ärkveloleku tsüklit
🔹 Eritropoetiin (EPO) – stimuleerib punaste vereliblede tootmist
🔹 Histamiin – seotud immuunvastuse ja allergiatega
🔹 Serotoniin – mõjutab tuju ja söögiisu, toimib ka neurotransmitterina
🔹 Dopamiin – mõjutab motivatsiooni ja preemiatunnetust
🔹 Neuropeptiid Y (NPY) – suurendab söögiisu ja energiasäästu
🔹 Adiponektiin – toetab rasvade ainevahetust ja suurendab insuliinitundlikkust
🔹 Tümosiin – oluline immuunsüsteemi arenguks
🔹 Orexin (hüpokretiin) – reguleerib und ja söögiisu
🔹 Endokannabinoidid – osalevad söögiisu ja stressi reguleerimises
Kokkuvõte:
Inimkehas on üle 50 hormooni, mis reguleerivad ainevahetust, stressi, und, söögiisu, kasvu, vererõhku ja paljusid muid elutähtsaid funktsioone. Hormoonid töötavad koos, et hoida keha tasakaalus, ja nende häired võivad mõjutada tervist ja kehakaalu.
Talis Tobreluts