Trenni tegevad õpilased on akadeemiliselt edukamad!
Mulle ei meeldinud koolis käies kehalise kasvatuse tund. Õigupoolest otsisin pidevalt võimalusi puudumiseks. Küll oli ema tõend, küll arstilt saadud vabastus, küll lihtsalt ei läinud kohale.
Kui muidu oli niisama jalka (kus ma enamasti palli eest ära jooksin), siis äkitselt hinde peale kaugushüpe, jooksutest vms sarnane nõme tegevus. “Oota, aga me ju ei harjutanudki ja kohe hindele?!”
Minul ei tulnud liikumine kui tavaline elu osa kaasa kodust. Niisamuti ei olnud kooli pakutav liikumisvõimalus mulle nauditav. Sest oli raske ja ebameeldiv!
Nüüd tean aga kindlalt – lapsevanemal tuleb liikumist kui normaalsust lapsele sisse kodeerida juba vähemalt 2-eluaastast. Ning nii püsivalt kuni iseseisva eluni välja!
Ikka selleks, et temast saaks terve ja rõõmus täiskasvanu! Ning seda kuni lõpuni, jah, päris lõpuni välja!
Selleks aga peab lapsevanem ise oma harjumused paika saama. Üks 12-aastane poiss käis mul mõnda aega jõusaalis ja ühel suvalisel päeval helistab isa “Kuule, ütle Markusele, et ta end rohkem liigutaks”.
Selle peale sai isa minult loengu teemal “Kui palju peaksid täiskasvanud end liigutama” ja “Milline on eeskuju roll lapse liikumisharjumuste kujundamisel”.
Sest see kõik on investeering lapse tulevikku! Justkui koguks talle eraldi kontole raha, et ülikoolis oleks võimalik keskenduda õppimisele, mitte töö tegemisele.
Kes piisavalt liigutab, on akadeemiliselt kaks korda edukam!
Kui ülikooli jõudnud noorel on juurdunud soov liigutada keha mitmekülgselt, on see tegelikult pikas plaanis isegi parem kui raha kontol.
Kes on edukam, saab tõenäolisemalt stipendiumit. Kes on edukam, see saab tõenäolisemalt nominaalajaga diplomi taskusse ja tööle minna ning hakata ise raha teenima!
Lugesin äsja uuringut, mis võttis luubi alla 36 artiklit kokku 36 271 tudengiga. Teadlased leidsid analüüsimise järel, et Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud liikumisnormi täites on tudengid akadeemiliselt kaks korda edukamad!
Aga mis on liikumisnorm? Selleks loe edasi.
Liikuvatel noortel paremad õppimis- ja tervisenäitajad
Seda kinnitab ka üks teine uuring, mida just lugesin. 75 noort jagati kahte gruppi – ühed tegid trenni ja õppisid ning teised ainult õppisid. Nii kokku 12 nädalat, iga nädal 3 trenni kestusega 75 minutit.
Selgus, et trenn + õppimine grupil suurenesid nii füüsilised (vastupidavus, liikuvus, jõud) kui ka metakognitiivsed näitajad.
Mis on see keerulise kõlaga termin metakognitsioon?
“Kui õpilane usub probleemiga kokkupuutel, et ta on võimeline selle lahendamisega toime tulema, hakkab ta mõtlema ka võimaliku lahenduse üle. “Metakognitiivne teadlikkus annab õppijale võimaluse mõista, kus ta õppijana õnnestub, kus tuleb rohkem pingutada ning kuidas ta saaks oma eesmärke saavutada”
Nii kirjutavad oma õppimisest kõnelevas ülevaates Tallinna Ülikooli õppejõud Kriste Talving, Grete Arro ja Kati Aus
45 minutit tegevusi, kus pulss ja hingamine kiirenevad
Maailma Terviseorganisatsiooni soovituste kohaselt peavad lapsed ja noored liikuma päevas 60 minutit. Veel täpsemaks minnes loetakse piisavaks koormuseks, kui saavutatakse vähemalt keskmine intensiivsus.
Kuidas seda kontrollida? Kui tekib hingeldamine ja süda hakkab kiiremini lööma, aga saab veel kellegagi juttu ajada.
Täiskasvanutel on minimaalne soovitus 25 ja tervist soodustav kasu 45 minutit keskmisele intensiivsusele vastavat liikumist päevas.
See teeb siis laste ja noortel 420 ning täiskasvanutel 300 minutit nädalas tegevusi, kus pulss tõuseb ja hingamine kiireneb. Mitu minutit sinul koguneb?
Seda koeraga jalutades tõenäoliselt ei saavuta
Või siis peab koer ikka maru väle olema! 🙂
Olen aastate jooksul paljudelt küsinud, kas nad saavad täis kasvõi minimaalse normi. Vastuseks on üldjuhul väga enesekindel “Muidugi!” Laste ja noorte puhul tähendab see IGA PÄEV 60 minutit pulsi tõstmist ja hingamise kiirenemist! Täiskasvanute puhul ideaalis 45 minutit!
Nii et kui ma palun kirjeldada, mida tehakse, siis tuleb välja hoopis muu – kõnnitakse poodi või lausa poes poeriiulite vahel (jah, ka see arvutatakse liikumisena sisse), tehakse koeraga väike tiir, sõidetakse rattaga mõnusalt päikese käes kruiisides.
Otseloomulikult on see kõik parem kui diivanil krõpsu ja küpsiseid süüa.
Tõsta pulssi ja hingamissagedust, et süda, kopsud ja aju areneksid!
Aga Maailma Terviseorganisatsiooni soovituste mõtet see ei täida – eesmärk on lükata süda ja kopsud mugavustsioonist välja, et nad areneksid, saaksid tugevamaks!
Hiljuti on hakatud rohkem ka aju uurima, mistõttu on välja tulnud suured pulsi tõstmise hüved keskendumisele, õppimisele, loovusele, stressiga toimetulekule jne.
Nii et koer ühes ja nutitelefon teises käes kerge tiir ümber kvartali läheb pigem üldise liikumisena arvesse. Ma vähemalt ennast ei kujuta ette, kuidas täita sellise tegevusega keskmise intensiivsuse tingimused.
Aga nii süda, kopsud kui ka aju tahavad areneda. Selleks on vaja end ka kiiremini liigutada – et tõuseks pulss ja hingamine läheks kiiremaks.
Alustada võib reipa kõndimisega
Enamike jaoks ei ole jooksmine esimene soovitus. Eriti kõval pinnasel. Näen seda liiga tihti ja valus on vaadata. Mida need põlved teevad kuude ja aastate pärast?! Valutavad ilmselt.
Ma ise hakkasin ülikooli esimesel kursusel Tartus jooksma, tehes kõik valesti – liigsed kilod, kõva pinnas, valed jalanõud.
Vasak põlv annab aeg-ajalt siiani tunda stiilis “Mäletad, mis sa minuga seal Tartus Veeriku tänavatel tegid?” ja lisab “Toitumist sa ei muutnud ja kilod ei kadunud ka, aga säh siis, said valu põlve, mis annab 15 aastat hiljem ka tunda”
Teisalt olen palju kokku puutunud endiste rasvunud inimestega, kes on kaotanud mitukümmend kilogrammi liigset kehakaalu, aga kes enam ei saa reipa kõndimisega pulssi üles. Uus häda, eksole!
Aga see on hea probleem! Nii on nad siis hakanud kas jooksma, ujuma, tempokamalt rattaga sõitma, tennist mängima vms.
Loe läbi raamat “Tugev aju”!
Mina ise ja mitu minu mentiid Tiia (loeb juba 2. korda), Mari-Ann, Anni ja Jānis on seda lugenud ning saanud veel paremini aru liikumise kasudest.
Hästi loetav, lihtsas keeles raamat. Üks mu tuttav liikumisõpetaja palus keskkooliõpilastel raamatust katkendeid lugeda ja üksteisele kokkuvõtteid teha – noored olid positiivselt üllatunud, et keha liigutamine vähendab ärevust ja depressiooni.
“Tänapäeva aju-uuringud näitavad, et regulaarne füüsiline koormus suurendab ajupotentsiaali rohkem kui sudokud, ristsõnad ja tervisetooted kokku.” nii ütleb raamatu kirjeldus.
Kirjutanud on selle Rootsi psühhiaater Anders Hansen. Tema sulest on ilmund üle 2000 artikli nii teadusajakirjades kui Rootsi päevalehtedes.
Allikad:
Õppimise ABC
Multicomponent Exercise Intervention and Metacognition in Obese Preadolescents: A Randomized Controlled Study
Associations between total physical activity levels and academic performance in adults: A systematic review and meta-analysis
Talis Tobreluts