Aga miks vanasti ei pidanud nii palju … ?

Ma olen nagu rikkis grammofon, mis pidevalt sama asja ketrab – kui sööd rohkem valku ja teed regulaarselt jõutrenni, siis elad kvaliteetsemat elu tugevas, enesekindlas, valuvabas, kerges kehas.

Ei, ma ei räägi seda ainult pensionäridele, vaid kõikidele, kellega kokku puutun.

Kirjutan seda artiklit, sest minult on viimasel ajal palju küsitud “Aga miks vanasti ei pidanud nii palju valku sööma?” Ehk on selliseid küsijaid rohkem. Lähme siis koos pisut ajas tagasi.

200 aastat tagasi olid minuvanused juba surnud

Tüüfus, sarlakid või difteeria oleks mind juba teise ilma saatnud. 200 aastat tagasi oli keskmine eluiga 33.4 aastat ja 100 aastat tagasi 54,7 aastat.

Nendel aegadel oli oluline jääda ellu. Keegi ju ei osanud unistadagi 60-aastaselt lastega tennise mängimisest või lastelastega Alpides mäesuusatamisest.

Arenenud meditsiin aitab meil elada kauem, aga mitte tingimata kvaliteetsemalt

Siit tulebki sisse oluline vahe – me elame tänu arenenud meditsiinile küll pikalt, tänapäeval on keskmine eluiga lausa üle 80 aasta, aga elukvaliteet on kehv.

Eestis on number üks surmade põhjus südamehaigused ja number kaks vähk. Esimene on umbes 75% ennetatav ja teine 42% ennetatav. Liigne kehakaal on südamehaiguste põhjustaja nr 1 ja vähihaiguste põhjustaja nr 2.

Pärast 40-eluaastat hakkavad inimesed ka muud moodi ära lagunema – tekivad kõikvõimalikud valud põlves, seljas, turjas. Vanasti ju ei saanudki seda kõike avalduda, sest ei elatud nii pikalt või siis tehti füüsilist tööd, mis hoidis keha tugevada.

Kes aga soovib kasutada vanadust kui paratamatut ettekäänet liikuda vähe ja süüa mida iganes, sellega on keeruline. Võime rääkida võimalikest ohtudest ja hüvedest, aga kellegi eest midagi teha pole võimalik.

Olen vahel toonud näiteid, et kui tervisliku tasakaalus toidu saab inimesele suhu panna, tema asi on vaid alla neelata, siis hantlit või kummilinti ei saa keegi teine inimese enda eest sikutada.

Või no saab, aga hüve saab ka siis see, kes sikutab, mitte see, kes maksab selle sikutamise eest, soovides vaid pealt vaadata.

Kaalust alla ja tugevaks jõutrenni tehes

Kes teeb kaalulangetuse ajal jõutrenni, see kiirendab häirivast keharasvast lahti saamist ja säilitab kaalu säilitamiseks olulisi lihaseid.

Lihased on aga kallis vara, võiks öelda isegi, et pensionifond. Need kulutavad rohkem energiat ka siis, kui istud või lamad. Seeläbi on lihtsam hiljem kaalu säilitada.

Lihastel on veel palju muid plusse nagu näiteks ilma nendeta ei liigutaks sa oma keha, tugevad lihased toetavad keha ja seeläbi on vähem valusid, need annavad kehale kena kuju ja seeläbi rohkem enesekindlust.

Seega, kui ma rõhutan piisava valgukoguse, regulaarse jõutrenni, puu- ja köögiviljade tähtsust, siis ei mõtle ma mitte ainult tänast päeva, vaid 10, 20, 30 aastat edasi tulevikku!

Aga miks vanasti ei pidanud nii palju valku sööma?

See kõlab nagu liha oleks alles leiutatud. Kes on väitnud, et 200 aastat tagasi ei söödud piisavalt valku?

Jääb mulje, et kui tänapäeval räägitakse esimest korda konkreetsetest soovituslikest numbritest, siis varem justkui piisavalt valku ei söödud.

Suurbritannia teadlased kirjeldavad londonlaste dieeti 200 aastat tagasi kui:
– suurtes kogustes veise-, lamba-, sea- ja vasikaliha
– suurtes kogustes linnu- ja ulukiliha
– suurtes kogustes kala
– köögi- ja puuviljad (8-10 portsjonit päevas, Eestis süüakse 1-2 portsjonit)
– pähklid
– muna (eelkõige Prantsusmaalt)
– piim ja piimatooted
– leib

Vaesemad istuvat tööd tegevad londonlased sõid päevas 2000 kalorit ja sellest 55 grammi valku, mida teadlased pidasid oma analüüsis minimaalseks, piiri peal olevaks.

Üldiselt tarbisid töölisklassi mehed ja naised 50%-100% rohkem kaloreid kui tänapäeval, aga et füüsilist aktiivsust oli palju rohkem, siis ei eksisteerinud ülekaalu ja rasvumist töölisklassi seas.

Rikkamad, 4 naela nädalas teenivad töölised said teadlaste hinnangul aga lubada väga head toitumist: lisaks leivale rikkalikult liha, kala, juustu, piima, köögi- ja puuvilju.

Seega võib ju teha järelduse, et kui juba vaesed said kätte 55 grammi valku, siis rikkamad veel rohkem.

Kaalulangetajal on soovitus tarbida rohkelt valku

Kerge huumoriga võiks lausa öelda, et esmalt võiks tänapäeva inimene püüda täis süüa valgukoguse, mida sõid vaesed istuvat tööd tegevad londonlased 200 aastat tagasi: 55 grammi valku päevas. Ning mitte süüa keskmiselt üle 2000 kalori. Nii poleks meil ka suurt liigse kaalu probleemi.

Ameeriklane sööb aga päevas keskmiselt 3600 kalorit. Kui tänapäeva inimese norm on 2000 kalorit, siis söövad nad 1600 kalorit iga päev rohkem. Sellise ületarbimisega pole mingi kunst võtta kuus 6 kg juurde.

Aga tagasi valkude juurde. Kui 55 grammi on saavutatud, siis edasi juba 100 grammi ja seejärel 150 grammi valku päevas. Üldine soovitus on tarbida 1,6 g valku kilogrammi kehakaalu kohta.

Rasvunud inimestel on soovitus võtta aluseks soovkaal, sest 180 kg inimesel süüa pea 300 grammi valku ei ole vajalik ega ka realistlik.

Mida rohkem valku, seda paremini kõht täis püsib, mis tähendab ju tõhusamat kaalulangust. Ning seda rohkem lihast säilib.

Allikad:
Life expectancy since 1820
How the Mid-Victorians Worked, Ate and Died
Impact of diet on health and longevity in London 1850–1880

Talis Tobreluts