Eduka koostöö vundamendiplokid

Me oleme võrdsed partnerid

Ma ei nimeta oma pikaajalisi koostööpartnereid klientideks. Vaid “minu inimesed” nagu Chalice´is laulus. Või elustiilihäkkerid.

Sest kui ma tean oma inimeste kaaslaste, laste, koerte ja teiste lähedaste nimesid, seda, mis neid rõõmsaks teeb, aga ka kurvaks muudab, ning ka kõikvõimalikke muid detaile, siis see on midagi enamat kui kliendiks olemine. Mul lihtsalt keel ei paindu ütlema sellise suhte puhul “klient”.

Vastu palun ma ausust ja arvestamist minu piiridega. Kui midagi ei meeldi, anna teada. Kui oleme kokku leppinud reeglites, palun arvesta.

Püsiajad teevad elustiilihäkkimise võimalikuks

Kunagi ammustel aegadel leppisin kõikide oma inimestega uue nädala aegasid kokku pühapäeviti. Kujutad ette seda kabetamist?!

Mida lühemalt ette planeerida, seda vähem on kalendris ruumi. Mõlemal. Mida pikemalt ette planeerida, seda rohkem on kalendris ruumi. Mõlemal.

Siiski on paljudel inimestel hirm “kuidas ma lepin kokku püsiaja kokku kuudeks ja enamikel juhtudel isegi aastateks?!”

Hirm on normaalne tunne. Eriti, kui ei ole kunagi kellegagi sellistes rollides pikaajalisi kokkuleppeid sõlminud.

Paremini aitavad mõista elulised näited:

  • Käisin ise kunagi 3 aastat psühhoteraapias, esimesel aastal 2 ja kahel viimasel aastal 4 korda nädalas: E, T, K, N kell 11.00-11.45. Minuti pealt! Ütlen ausalt, ma väga tahtsin tuge inimeselt, kes aitaks mul oma mõttemustreid lahti mõtestada – et saaksin vaimselt tugevamaks (füüsiliselt olin juba päris tugev). Ning ma austasin kokku lepitud piire. Pisut valus hakkas aga siis, kui ma läksin 2 nädalaks reisile, aga meie formaat nägi ette kohtumisi teraapiaruumis konkreetsel kušetil. Nii läksid need 8 kohtumist justkui raisku, sest online´is polnud võimalik selliseid kohtumisi pidada. Seetõttu olen oma trenniteraapia seadnud nii, et ka üle videosilla on võimalik kohtuda.

Kui aga mõelda, et paljudes

“Peakontor”

Meie “peakontor” on tehnikakõrgkooli jõusaal või minu kodustuudio Volta kvartalis. Sina valid. Mitu korda nädalas käies võime teha ühe korra

Kohtumised toimuvad üle maailma

Kui kumbki meist ei saa viibida “peakontoris” kohapeal, siis kohtume üle videosilla. Las Vegasest Uus-Meremaani, Costa Ricast Mauritiuseni, Harkujärvelt Hispaaniasse, Roomast Põlvani.

Enamjaolt olen mina kohal, vahel käinud teises linnas koolitusel ja ei ole jõudnud tagasi “peakontorisse”. Enamasti on aga minu inimesed need, kes käivad akusid laadimas ja kultuuri nautimas mujal.

Videokohtumised on suurepärane võimalus!

Koroonakriisi ajal mäletan hästi, kuidas üks 50+ naine oli väga skeptiline videokohtumiste suhtes.

Aga kuna vähemalt kolm korda pandi jõusaalid kinni, pidime üle kolima videosse. Nii muutus see kõik normaalsuseks ja see sama naine hakkas ise küsima “Kuule, ma käisin juba linnas hambaarsti juures ära ja ei taha hakata enam siit Harkujärvelt tagasi linna sõitme, kas sobib täna üle võrgu teha”. Muidugi!

Et programmeeruks sisse “Alati saab, leian võimaluse”, mitte “Oo, puhkus, väga hea, ei tee midagi”.

  • Üksi last kasvatava ema keerukus seisneb muuhulgas selles, et laps on pidevalt haige. Tänu videotreeningule saab ta olla kodus lapsele toeks, aga võtta enda jaoks tunni või rohkem, et säilitada järjepidevust selleks, et maandada stressi, kiirendada rasvapõletust, saada tugevamaks jne.

Kui aastas on 52 nädalat ja kui hakkame maha lahutama kõiki neid nädalaid, mil inimene midagi ei tee puhkuse, reisimise, haiguse tõttu.

Ning liidame sinna juurde veel enne puhkusele